Biotervendus

Biotervendus ehk bioloogiline tervendamine ehk bioremediatsioon on mikroorganismide kasutamine eesmärgiga hävitada või vähendada ohtlike jääkide kontsentratsiooni reostatud kohas.[1]

Biotervenduseks võib lugeda ka veekogu õlilaikude likvideerimist, kus nitraadi ja/või sulfaadiühendite viimine reostunud keskkonda soodustab toornaftat lagundavate bakterite hulka. Sageli kasutatakse organisme kindlate saasteainete degradeerimiseks, näiteks teatud bakterid lagundavad kloororgaanilisi ühendeid.

Bioremediatsiooni eelised on madal hind, võimalus looduslikke protsesse ära kasutada ja võimalus toksilisi aineid kohapeal lagundada, vähendamaks puhastustööliste hulka ja elanikkonna kokkupuudet ohtlike jääkidega. Halb omadus bioremediatsioonil on spetsiifilisus erinevate kemikaalide suhtes ja aeganõudvus nende lagundamisel. Kemikaalide lagundamise kiirus ja määr on samuti varieeruv.[2]

Bioremediatsiooni tehnoloogiaid saab üldjoontes jagada kaheks: in situ (saastunud aine lagundamine leiukohas) ja ex situ (saastunud aine eemaldamine, et seda mujal töödelda). Mõned näited bioremediatsioonist on kompostimine, fütoremediatsioon, bioreaktor ja biostimulatsioon. Bioremediatsioon võib toimuda kas iseseisvalt või väliste stimulantide, nagu väetiste või hapniku lisamisel, mis toetavad bioremediaatorite kasvu (biostimulatsioon).

  1. R. Boopathy. Factors limiting bioremediation technologies. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0960852499001443; kasutatud 05.10.14
  2. Vidali, M. (2001). "Bioremediation. An overview" (PDF). Pure and Applied Chemistry. 73 (7): 1163–1172.[alaline kõdulink]

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search